Milline vundament?
On teadatuntud tõde, et halvasti tehtud vundamendile korralikku hoonet ei ehita, sest vundament on hoone oluline aluskonstruktsioon ja selle ehitusse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Vundamendi lahendusi on erinevaid ning valiku peab tegema projekteerija lähtuvalt pinnase tüübist, ehitatava hoone suurusest ja materjalide valikust. Väiksemate hoonete (eramud, rida-, paaris- ja väiksemad kortermajad) puhul on enamlevinud kaks vundamendi lahendust: plaatvundament ja lintvundament. Kui pinnase omadused ja ehitatava hoone konstruktsioon võimaldavad, siis on lihtsam lahendus ehitada hoonele lintvundament, mis koosneb vundamendi taldmikust ja müürist.
Vundamendi taldmik
Vundamendi taldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Taldmiku plokid laotakse tihedalt üksteise vastu ja vertikaalvuugis segu ei kasutata, ploki peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurvardaid. Fibo taldmikuploki kasutamisel on betooni kulu suhteliselt väike, seetõttu on lihtne betoneerimiseks kasutada valmis kuivbetooni weber S-100, mida kulub 6 L (12 kg) ploki kohta.
Vundamendi müür
Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi müüri võib laduda nii Fibo 3 kui Fibo 5 plokkidest. Plokitüübi valikul on määravaks teguriks seintelt vundamendile langev koormus ja selle arvutab reeglina projekteerija. Lihtne nõuanne on, et kui kandva välisseina ehitamiseks kasutatakse Fibo 3/200 mm plokke (survetugevus 3 MPa), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks. Fibo plokkidest vundamenti laotakse nagu tavalist Fibo seinagi, kuid mõningad erinevused ja soovitused siiski on. Esimene soovitus on vundamendi müüri tihedamalt armeerida ja paigutada armatuur igasse teise horisontaalvuuki. Põhjus on selles, et see aitab vastu võtta pinnase tagasitäitmisel tekkivat survet ning seeläbi ära hoida võimalikke pragusid. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, mis asetatakse ladumise käigus horisontaalsetesse vuukidesse mördikihi sisse. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ja viimase plokirea alla. Teine soovitus on laduda vundamendi viimane rida Fibo U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteisega tihedalt kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu perimeetri ulatuses tekiks „renn“, mis armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks piisab üldjuhul 2-3 armatuurvardast läbimõõduga 8-12 mm ja betoneerimiseks sobib betoon weber S-100. U-plokkide eelis betoonvöö ees on see, et ei ole vaja teha eraldi raketist ja betooni kulub oluliselt vähem.
Kokkuvõtteks on fibost ehitatud vundament hea kandevõimega ning seda on lihtne paigaldada ja hoiab kokku tunduvalt ka betooni kulu. Eriti oluliseks muutub see just keldriga vundamendi ehitamisel. Fibo plokkide abil saab ehitada maja valmis vundamendi taldmikust kuni räästani.
- Lihtne kasutada
- Väike tööjõukulu
- Plokkide mõõdud ühtivad, mis muudab paigaldamise muretuks
- Müürisegu kokkuhoid
- Ladumise kiirus
- Seina sirge joone hoidmine lihtsam
- Vähem vuuke
- Siledam seinapind
- Viimistlusmaterjalide kokkuhoid
- Sein saab kiiremini valmis ja soodsamalt viimistletud
- Ehitusega saab hakkama ka tavainimene